MONTESSORI

Mis on Montessori pedagoogika?

Montessori pedagoogika alustala on püüdlus vaadata maailma läbi laste silmade. Selleni jõudmise tähtsaim nüanss on lapse vaatlemine, et avastada, mis teda köidab ja kuidas ta uusi oskusi omandab.

Montessori pedagoogikas on oluline roll lapse ja täiskasvanu vahelisel austusel ja nende ning ruumi dünaamikal. Täiskasvanu loob keskkonna, tutvustab võimalusi ja on lapsele toeks, kui ta vajab avastamisel abi, sest vanema eesmärk ei ole last faktidega üle puistata, vaid arendada loomulikku õppimishuvi.

Igale lapsele loomuomane huvi uusi teadmisi ja oskusi saada, on Montessori pedagoogika lähte punktiks. Lapsel on umbes kuuenda eluaastani vastuvõtlik meel: ta on nagu käsn, mis imeb endasse nii positiivset kui ka negatiivset teda ümbritsevast.

Luua see, mis last ümbritseb, on enamasti vanema teha. Selleks on kasulik tähele panna laste tundlikke perioode ja neid arvestades valida tegevusi, mis just selle huvi edasiarendamist toetaksid. Näiteks kui juhtute suveööl kauem üleval olema ja laps hakkab tähtede kohta küsima, siis on paras aeg avatud raamaturiiulile paigutada mõni eakohane astronoomiaraamat ja riiulitele poetada vastavad kujukesed ja tähtkujude väljaprindid, et laps saaks mängutähtedest ise kokku panna näiteks Suure Vankri.

Kompimine on oluline

Veendumus, et teadmised omandatakse paremini, kui on võimalus vaatamisele ja kuulamisele lisaks puudutada ja ise proovida, on kujundanud nn montessoriliku keskkonna ning vastavalt sisustatud kodud ja klassiruumid teeb eriliseks see, et lähtutud on lapse vajadustest.

Nii on Montessori maailmavaatega kooskõlas näiteks sisustusesemed, mida laps saab kõrvalise abita kasutada: madalad lauad, toolid, raamaturiiulid ja muu eluks vajalik, näiteks tema kõrgusel nagid, põrandahari, hambaharjatops või veeanum tassikesega.

Sama lugu on ka lapse jaoks mõeldud tegevustega, mille all peetakse silmas näiteks arendavaid mänguasju, käsitöötarbeid, joonistusvahendeid või taimede nimede õppimise kaarte. Need tegevused on lapsele köitvad, kui ta neid näeb, neid pole liiga palju ja need on valitud arvestades tema hetkehuvisid ning neid on talle tutvustatud ette näidates.

Selleks on kasulik tegevused asetada lapsele kättesaadaval kõrgusel avatud riiulitesse, kus neid vahetatakse nii, et korraga oleks väljas sõltuvalt lapsest ja tema vanusest. Need, mis parasjagu huvi ei paku, on ära pandud nõnda, et laps neid ei märka. Nii on ka lihtsam korda hoida, sest lisaks enamikule vanematele, armastavad ka väikelapsed korda ja seda, et nad teavad, kust mida leida ning neile pakub eduelamust, kui nad ise tegevustega hakkama saavad.

Usk laste võimesse ja soovi ise õppida oli Maria Montessori vaatlusoskuse tulemuseks. Ühest esimestest naistest Itaalias sai ta arstihariduse ja õppis juurde psühholoogiat ja filosoofiat ning keskendus lastele. Ta sündis aastal 1870, mil arusaam lastest oli teistsugune ja tema lähenemine vägagi uuenduslik, ent võeti sealses ühiskonnas hästi vastu, sest tema koostatud vahendite ja metoodika abil said lapsed suurepäraseid hariduslikke tulemusi, kaotamata sealjuures õpihimu ja rõõmu uutest teadmistest. Ta suri aastal 1952 ning temast jäi järele põhjalik käsitlus lapsest ja õppimisest, mida tunneme Montessori pedagoogikana.